Nõmme hoovimüügipäev

Pühapäeval peeti Nõmmel Hoovimüügipäeva. Otsustasime oma aias samuti kodukohviku avada.

Ettevalmistustega alustasime juba paar päeva varem, kui valmistasin ette 35 pavlova põhja ja  küpsetasin valmis küspsised.

Võiküpsis šokolaadi täidisega ja maasika glasuuriga

Eelmisel õhtul panin kerkima leivataigna ja valmistasin lihapirukatele täidise. 

Pühapäeva hommik algas minu jaoks kl 5, kui panin ahju eelmisel õhtul vormidesse kerkima pandud leivad. 

Esimene ahjutäis leiba küpsemas

Kohe kui leivad ahju said, hakkasin tegelema pirukatega. Seni kui pirukataigen kerkis küpsetasin valmis rabarberikoogi.

Hommik möödus kiires küpsetamise tempos. Leivad välja, kook ahju. Kook välja, pirukad ahju. Pirukad välja, uued leivad ahju. :)

Lihapirukad kadusid nagu soojad saiad

Kella kümneks olid viimased leivad ahju pandud ja asusin pavlovaid ette valmistama. 

Pavlovad viisid maitseid kõigile

Ettevalmistatud 54 lihapirukat said otsa esimese poole tunniga. Moosipirukaid jagus natuke kauemaks.

Rabarberikook osutus samuti nii populaarseks, et sain päeva jooksul küpsetada viis plaaditäit. 

Päev oli tempokas ja vahva. Kogu pere oli tegevuses. Õhtuks olime kõik väsinud aga päevaga väga rahul. 

Vastlapäeva hõngu on tunda

Minu 12 aastane poeg ütles üks päev, et ma peaks oma blogi ringi nimetama, siis saaksin siia ka muudest küpsetistest peale tortide postitusi teha. Blogi ringi nimetama ei hakka, aga mis mind takistab siia ka muid küpsetisi postitada...

Niisiis tänane postitus räägib hoopiski vastlakuklitest.

Selle aasta esimesed vastlakuklid tulid poest meie koju juba mitu nädalat tagasi. Hakkasin siis mõtlema, et peaks ikka uuesti proovima ise vastlakukleid teha. Mõned aastad tagasi ma ühe katsetuse tegin, aga kuklid ei saanud sellised mõnusalt õhulised nagu nad kohvikutes on ja sinna ma selle asja jätsingi.

Nüüd siis hakkasin internetist retsepte otsima ning leidsin Tordikooli Facebooki grupist Õnne Tikerpalu õpetuse keefiritaignast vastlakuklite tegemiseks. Vaatasin 2 tundi videot korralikult läbi ning otsustasin proovida. Mida aga kodus ei olnud, oli keefir...

Seega otsisin edasi ja leidsin Tordikooli webilehelt veel teisegi õpetuse, sel korral Maarika Sinkoneni oma. 

Taigen läks kerkima ja mehel palusin õhtul tulles poest vahukoor kaasa võtta. Kuklid kaalusin kõik kenasti enne plaadile panekut ära, et kõik saaks ikka korralikult ühe suurused - 60g. Sellest taigna kogusest sain kaks plaadi täit ilusaid kukleid.

Kuklid tulid väga kohevad ja mõnusad, just sellised nagu  ma olin lootnud. Õhtul lõikasin neil mütsid maha ja pritsisin vahukoore vahele. 200g vahukoorest sain kenasti 8 kuklit pritsitud. Mmmmm, kui hästi need maitsesid.

Aga sellega asi ei piirdunud, sest lisaks vahukoorele palusin mehel tuua ka paki keefiri. Mõned päevad hiljem võtsingi ette järgmise kukliteo, sedakorda siis keefiritaignast. Paraku see taigen mul nii hästi ei kerkinud ning kuklid jäid oluliselt väiksemad kuigi kaalusin taignapätsid jälle täpselt 60 grammiseks.

Maitselt meeldisid keefiritaignaga kuklid mulle isegi rohkem, aga kohevust oli neil vähem.

Seega jäävad sel aastal meie peres vastlapäeva valikusse ilmselt siiski piimataignaga kuklid kirsimoosi ja vahukoorega.

Anneli 9. sünnipäev

 Laste kasvades muutuvad ka nende huvid ja soovid. Seni kui neil on veel oma lemmik multikas on sünnipäevatordi teema valimine lihtne. Minu tütre selle aasta lemmik teemaks on "Mina ja Mia". Selle multikaga möödus peaaegu kogu suvi. Seega polnud mingit kahtlust, tort peab samuti saama "Mina ja Mia" teemaline.

Ükssarviku voolimisega alustasin juba nädal varem. Kõik need jalad ja tiivad ja sarved peavad ju saama kuivada, et nad tordi peale pannes ikka ilusad püsiksid. Kui olin kõik need jalad kenasti valmis nikerdanud, sain aru, et tegelikult jäävad tagumised jalad ju hoopiski tiibade alla ning kõik see nikerdamine oleks võinud ka olemata jääda. 😊
Miaga oli lugu peaaegu sama keeruline, sest inimeste voolimine ei ole just minu tugevaim külg. Mia nägu tegin vist viis korda ringi ja ikka ei saanud selline nagu see multikas on.

Puid, põõsaid ja lilli aitas ettevalmistada sünnipäevalaps ise.
Sisuks sai sel korral küpsise tort, millel vahel kohupiimakreem ja hapukoor ning marmelaadi tükikesed. Kõik see sai kaetud martsipaniga, mille alla muidugi ka õhuke kiht võikreemi, et martsipan kohe sulama ei hakkaks.

Lõpptulemusega olime igal juhul rahul nii mina kui ka sünnipäevalaps.

Lauale pannes lisasime tordile muidugi veel ka küünlad ja vulkaanid.

Kevadine koolilaat

Kevade lõpus toimus poja koolis kevadine perepäev.
Sellist vahvat üritust korraldatakse seal koolis kaks korda aastas. Sügisel on algklasside perepäev ning kevadel kogu kooli üritus.
Laadakohvikusse toovad küpsetisi ja muud söögipoolist vanemad ning lapsed ise.
Nii veenis minu poeg mind ka küpsetama laada jaoks muffineid.
Muffineid küpsetanud olin ma ju ennegi, aga ikka ainult oma perele mitte müügiks. Seega tuli teha ka mõned proovitööd. Nädal enne hakkasin kodus erinevate retseptide järgi muffineid küpsetama.
Katsetasin küll ühte küll teist moodi, aga lõpuks jäin ikkagi oma vana hea retsepti juurde. Heledale taignale lisasin ka sidruni mahka ja sidruni koort.

Kõikidele muffinitele kasutasin täidiseks lemon curdi. Kreemina kasutasin canache'i ja toorjuustu kreemi.

9. sünnipäeva tort

Iga aastaga läheb tordi teema valimine üha raskemaks ja raskemaks. Küsisin sel korral ka pojalt, millist torti ta sel aastal tahaks. Selle peale võttis ta minu blogi lahti, lappas seda edasi ja tagasi ning teatas lõpuks, et ta tahab ponitorti.... Peale mõningast arutelu jõudsime siiski kokkuleppele, et poni tordid jäävad tüdrukutele ja poiss läks tagasi blogi lappama. Tagasi tuli ta sooviga saada torti, mille peal on selline poiss nagu oli aastaid tagasi mu venna sünnipäevatordil. No mis siis ikka, poiss, siis poiss. Kindlasti pidi see olema ka šokolaadi tort.
Üksik poiss suure tordi peal ei tundunud piisavalt hea, samas lillekesi ka nagu ei tahtnud sinna lisama hakata. Nii otsustasingi, et katan tordi M&Ms ja Skittles kommidega. Et asi aga põnevam oleks, tegin lisaks ka ühe šokolaadikausi, mis oli koogi peale ümber läinud ja kommid laiali valanud.

Kolmapäeva õhtu möödus poissi voolides, neljapeäval küpsetasin browniesid ja reedel panin kooki kokku. Väikseid viperusi juhtus ikka ka. Näiteks jätsin ma kogemata kohupiima-toorjuustu kreemi nii kauaks vahustama, et toorjuust läks vedelaks. Nii ei jäänduki muud üle, kui paluda mehel tuua poest uus kohupiim ja uus toorjuust ning teha uus kreem.

Selline ta siis sai, poja sünnipäeva tort. Põhjad (2 tk) browniest (1,5 kordne taigna kogus on täiesti paras üheks põhjaks), vahel hapukirsitäidis ja vahukoore-kohupiima-toorjuustu-sidruni kreem. Peal ganache.

Koduseks sünnipäevaka oli poisi kindel soov marjadega jogurtikook. Novembris mingeid mõistlikke värskeid marju koogi peale leida ei ole muidugi teab mis lihtne ülesanne, aga valmis ta sai.

Tort tulevasele loomaarstile 😊

Tütre sünnipäevaks uue põneva tordi väljamõtlemine läheb iga aastaga aina keerulisemaks. Kui ma enne sünnipäeva tütre käest küsisin, millist torti ta sel aastal tahaks, sain vastuseks "koeraga". No tore küll, koeraga... Kui palju neid kass/koer lillede keskel torte ikka võib teha, tahaks juba midagi uut. Lõpuks siis otsustasin, et ühendan tütre koeratordi soovi tema praeguse unistusega saada loomaarstiks.


Algas selle tordi tegemine väikeste viperustega. Nimelt tegin ma paar päeva varem koduseks sünnipäevaks šokolaadi-toorjuustu kooki. Kuna tordi põhjaks plaanisin teha jälle jaapani juustkooki, siis otsustasin kogu toorjuustu (1,5 kg) korraga poest ära tuua, et järgmisel päeval ei peaks poodi minema. Paraku juhtus nii, et kui ma siis šokolaadikoogi ahju olin pannud, avastasin ma, et olin kõik selle 1,5 kg toorjuustu pannud šokolaadikoogi sisse. Ütleme nii, et šokolaadikook sai veidike kakaokoogi maitsega mitte šokolaadikoogi maitsega ja mina pidin minema poodi uue toorjuustu järgi.


Ka tordipõhja küpsetamine ei läinud päris ilma viperusteta. Jaapani juustikoogi tainast otsutasin teha 2 korda rohkem, kui retseptis ettenähtud. Tegelikult oleks piisanud 1,5 kordest kogusest. Nii pidin ma siis ülejäänud taigna väiksesse koogivormi panema ja sellega koos ahju. Paraku ei ole mu ahi just väga suur, seega väiksem kook läks ülemisele korrusele. Tulemuseks see, et kook kerkis küpsemise ajal vastu ahjulage ning oli kõik ülemiste kuumutuselementide vahel kinni. 😃 Õnneks oli ahi alt kuumutuse peal.


Kõigile nendele viperustele vaatamata, sai kook siiski ilus ja maitsev ning sünnipäevalaps oli rahul.

Tundub, et ma ei ole juba kaks aastat siia ühtegi tordi pilti pannud. Püüan selle vea nüüd kohe parandada.


Poja seistsmendaks sünnipäevaks meisterdasin Minioni.

Vahepeal käisin Õnne Tikerpalu juures sefiiritordi koolitusel ning koolituse käigus valmis selline vahva sefiirikas

Sõbranna lapse sünnipäevaks tegin tordi raamatu ja ponidega. Kuna aga ponid tordile voolis sõbranna
ise, siis on mul pilt ainult alusest

Oma viiendaks sünnipeävaks tahtis meie kassisõbrast tütreke endale kassi torti

Koduseks peaos tegeime lihtsa jogurtitordi šokolaadist lilledega

Poja kaheksandaks sünnipäevaks valmis Lego Ninjago tort
Alumise põhjana kasutasin sel korral Jaapani juustukooki Olga Kaju retsepti järgi, mis jäi väga mahlane ja mõnus.

Sefiirikoer

Kolmapäeval oli Anneli nimepäev. Kuna ka minu tütrekese nimi on Anneli, oli see suurepärane põhjus jälle natuke küpsetada ja sefiiri tegemist meeldetuletada. Tütre soovil sai sel korral sefiirikas koera kuju.
Sisuks rullbiskviit mustsõstra-vaarika moosiga ja kohupiimapastaga. Järgmisel korral proovin kasutada tavalist kohupiima, sest pasta on natuke vedel ning kipub rulli keeramisel välja voolama.
Biskviidiks:
6 muna
6 spl jahu
4 spl jahu
2 spl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit.
Valged ja kollased vahustasin eraldi, seejärel segasin need omavahel kokku ning lisasin juurde jahud ja küsetuspulbri. Küpsetasin 225C juures umbes 7 minutit.
Rulli hoidsin üle öö külmkapis ning järgmisel õhtul tegin sefiiri ja kujundasin koera. Silmadeks ja nikaks kasutasin mustsõstraid.

Ponitort

Augusti viimasel nädalal oli minu köök ponide päralt  - voolisin tütre sünnipäeva tordile Vikerkaare sööstu ja Roosakest. Lisaks veel ka üks kena vikerkaar pilvedega.

Tordi sisuks sai hele biskviit, vahele kohupiima-vahukoore kreem ja marjad. Katteks martsipan ja tordi äärtesse Skittles kommid.

Tort endale ja mehele

Keegi küsis üks päev, et kas ma ei tee enam üldse torte, et ei ole viimasel ajal tortidest pilte postitanud.

Ilmselt tuleb siis mõned pildid vahepeal ikka üles panna.

Oma sünnipäevaks tegin töökaaslastele jälle šokolaaditordi. Põhjad tegin mõlemad kahekordsest taigna kogusest ja seda sai natuka palju. Pooleteisekordsest oleks küll olnud.
Peal nagu ikka ganache ja vahel mustikad-vaarikad kohupiima-vahukoore kreemiga.

Mehe sünnipäevaks tegin sel korral hoopiski jogurtitordi marjadega.

Vanematele pulma aastapäevaks

Vanemate 40. pulma aastapäevaks tegin neile üllatuseks tordi pulmapildiga.

Tordi sisuks on kolme kordne biskviit. Alumise kihi vahel kohupiima-vahukoore-banaani kreem ja teise kihi vahel kohupiima-vahukoore kreem vaarikate ja mustikatega. Peal valge martsipan ja suhkrupilt.

Üritasin tordile sära juurde anda miski läikiva pulbervärviga, aga tulemus oli nagu keegi oleks martispani ära määrinud. Need lilled kahelpool pilti oleks ka  võinud jätta tegemata.

Proovisin esimsest korda ka volangitangidega ääretsse mustrit teha. Pildilt ei ole küll kõige paremini näha, aga tegelikult jäid servad kenad.

Maasikatort

Suurel reedel tegi mees poes delikaatseid vihjeid teemal, kas me mingit kooki ka teeme või.

Mis seal siis ikka, ostsime kohupiima ära ja tegime tordi.

Parajasti olid maasikad ka Prismas soodsa hinnag ja nii otsustasingi, et sel korral teeme kohupiima maasika tordi. Tort sai 3 kihiline. Alumise kihi vahele kohupiim ja marjad, pealmise kihi vahele kohupiim banaani ja marmelaadi tükkidega. Põhjad immutasin õunamahlaga. Ja et ikka natuke lihavõtte hõngu ka juures oleks, voolisin maasikapessa ka 3 muna.